Lääne-Eesti Saarte biosfääriala

Foto autor: Karina Klais

Lääne-Eesti Saarte biosfääriala asub Läänemere idaosas. Biosfääri programmialasse (BPA) kuuluvad Eesti suurimad saared – Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja väiksematest asustatud saartest Vormsi, Ruhnu, Muhu, Abruka, Vilsandi, Kessu ja Kõinastu ning ümbritsevaid merealasid Läänemeres, Väinameres ja Liivi lahes.Maailma biosfääri programmialasid on valitud ühtaegu nii nende biogeograafilise esinduslikkuse kui ka looduskaitselise väärtuse alusel. Kestliku looduskasutuse arendamise pilootaladena on need asustatud ja majanduslikult kasutuses. Lääne-Eesti saared vastavad nendele nõuetele. Asutamisel (1990) määrati tolleaegse biosfääri kaitseala looduskaitsefunktsioon järgmiselt: „säilitada palearktilise biogeograafilise regiooni boreonemoraalse (okas- ja laialehiste metsade vöönd) provintsi saarte tüüpilised ja unikaalsed liigirohked looduskompleksid avatud süsteemina”.

Tsoneering

UNESCO programmi Inimene ja biosfäär (MaB) põhimõtete kohaselt hõlmab biosfääri programmiala kolme vööndit:

Tuumala. Selles tsoonis on lubatud vaid nõrga ja mittekahjustava mõjuga looduskasutus (uuringud, hariduslik tegevus ja koosluste hooldamine ning liigikaitse)
Puhvertsoon. Selles vööndis on lubatud piiratud inimmõjuga tegevused
Üleminekuala. Selles vööndis toimub mitmekesine jätkusuutlik looduskasutus.

Tuumala

Eestis on tuumalaks valitud kaitstavatel objektidel olevad reservaadid ja sihtkaitsevööndid, puhveralaks hoiualad ja kaitstavate objektide piiranguvööndid ning ülejäänud osa biosfääri programmialas loetakse üleminekualaks.

Tuumaladeks on kõige rangemate looduskaitseliste piirangutega alad – reservaadid ja sihtkaitsevööndid. Tuumalasid on 475 km2.

Puhvertsoon

Puhveraladeks on kaitsealuste loodusobjektide piiranguvööndid, hoiualad ning püsielupaigad. Puhveralasid on 4542 km2.

Üleminekuala

See vöönd võimaldab loodusvarade mitmekülgset ja säästvat kasutamist ning võib hõlmata erinevaid maakasutuse ja inimtegevuse vorme, mis on kooskõlas biosfääri kaitseala kaitse-eesmärkidega.

Taotledes oma eesmärke toimib biosfääri programm kõigis kolmes tsoonis. Seejuures järgib ta tuumaladel, puhveraladel ja üleminekualal seaduse alusel kehtestatud looduskaitselisi iinimtegevuse piiranguid.

Programmi Saadikud

Biosfääriala saadik on vabatahtlik, kellel on huvi, teadmised ja

pühendumus levitada teavet programmiala tegevustest ja selgitada

selle põhimõtteid. Biosfääriala saadikud moodustavad mitteformaalse

võrgustiku, mida aitab koos hoida biosfääriala toimekeskus.

Riiklik Koordinatsioon

Kliimaministeerium kinnitab Lääne-Eesti saarte biosfäärialaprogrammi ja elluviijad.
Kliimaministeerium ja UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon koordineerivad aruandlust UNESCO-le.
Riik toetab rahaliselt programmi elluviimist läbi erinevate programmide.

Lääne-Eesto Saarte Biosfääriala Rakendusüksus

Rakendusüksus kinnitatakse vastavaks perioodiks Kliimaministeeriumi poolt.
Rakendusüksuse moodustavad Biosfääriala Hiiumaa toimekeskus (katab Hiiumaa ja Vormsi vallad) ning Biosfääriala Saaremaa toimekeskus (katab Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vallad).
Programmi tegevuste koordineerimisega tegeleb terviklik programmi meeskond, kuhu kuuluvad mõlema toimekeskuse koosseisu kuuluvad programmijuhid. Lisaks toetavad toimekeskused programmi meeskonda teiste vajalike kompetentside ja olemasolevate võrgustike näol (sh kommunikatsioon, IT, administreerimine jm).
Alates 2023. aastast tegutseb Hiiumaa toimekeskusena SA Hiiumaa Arenduskeskus ning Saaremaa toimekeskusena TalTechi Kuressaare Kolledž. Rakendusüksuse üldkoordinaator roteerub toimekeskuste kokkuleppel.

Nõukoda

Nõukoda nõustab programmiala tegevuskava koostamist, kinnitab tegevuskava ning hindab igal aastal selle täitmist. Nõukoja koosseisu ja töökorra kinnitab keskkonnaminister.
Nõukoja liikmeteks on Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi ja Ruhnu valdade, Hiiumaa Arenduskeskuse, TalTechi Kuressaare kolledži, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni, Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad ning UNESCO “Inimene ja biosfäär” rahvusvahelise koordinatsiooninõukogu ekspert.