HOIDA. ARENDADA. TOETADA.
Lääne-Eesti saared
Lääne-Eesti saarestik on saarterühm, mis asub Läänemere idaosas. Selle pindala on 3933 km2, kus elab umbes 46000 elanikku. Saarestikku eraldab Mandri-Eestist Muhu väin ja Lätis asuvast Kuramaa poolsaarest Liivi laht.
Saarestiku suurimad saared on Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi.
Kultuur
Saarestiku inimasustuse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Varaseimad mainimised piirkonna elanike kohta on pärit Rooma ajast. Lääne-Eesti saarestik on läbi ajaloo kogenud tihedat suhtlemist naaberkultuuride ja -jõududega. Peamiselt Skandinaaviast pärit viikingid võtsid ette mereretki, jättes kohalikesse kogukondadesse oma jälje. Kaubateede ja meretegevuse laienedes muutus saarestik piirkondliku kaubavahetuse oluliseks ristumiskohaks.
Lääne-Eesti saarte omanäoline ja tugev identiteet on kujunenud välja saarelise eraldatuse ja erinevate kultuuriliste sidemete koosmõjuna. Saarte elanikud hoiavad uhkusega au sees kohalikke murdeid, mis aitab neid eristuda naabritest ja luua tugevat kogukonnatunnet ka väljaspool piirkonda. Saarte rahvakultuuri, s.h rahvarõivaste eripära kujunemist ja süvenemist soodustas nii saareline asend, erinevused looduslikes tingimustes kui ka sellest tulenev erinev majanduslaad. Tugevad Skandinaavia mõjutused, eriti rannaaladele elama asunud rootslased on jätnud jälje saarte rahvarõivastesse, murdekeelde. Suurem osa rannarootslasi elas Vormsi ja Ruhnu saartel. Eestirootslased on põline Eesti vähemusrahvus, kes on säilitanud oma kultuurilise identiteedi.
Metsad
Saartel on dünaamiline ja mitmekesine majandus, mis ammutab jõudu aegade auväärsete sektorite, nagu põllumajandus, kalapüük ja toiduainete töötlemine, ning kaasaegsete tööstusharude, nagu digitaaltehnoloogia ja arenenud tootmine, ühinemisest. See mitmekesine majandusmaastik peegeldab saare võimet tasakaalustada oma rikkalikku pärandit kaasaegse maailma nõudmistega.
Veelgi enam, saarte majandus on kogenud ka turismisektori elujõudu. Oma hingematva looduse ilu, ainulaadse kultuuripärandi ja kutsuva atmosfääriga on saared kujunenud ihaldatud sihtkohtadeks reisijatele, kes otsivad autentset ja rikastavat kogemust.
Pärandkooslused
Saarestiku pinnamood on kujunenud Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakividest aluspõhjal toimunud jääaegsete ja jääajajärgsete geomorfoloogiliste protsesside tulemusel. Ainult loodusliku arengu tulemusena kujuneksid Lääne-Eesti saarestikus valdavateks kooslusteks kuusikud, männikud ja erinevad segametsad, kadastikud, rannaniidud, sood, sh rabad. Lääne-Eesti saartel kujunes viimaste aastatuhandete põllu- ja metsamajandusliku looduskasutuse tagajärjel välja taimkate, kus selle looduslikke tüüpe säilis suhteliselt vähe. Põllumaade kõrval olid ulatuslikud maa-alad kasutuses looduslike heina- ja karjamaadena, kus kujunesid välja poollooduslikud ehk pärandkooslused – loopealsed (looniidud), rannaniidud, puisniidud, puiskarjamaad jt. Lääne-Eesti saarte loodusrikkuse säilitamise seisukohalt on pärandkooslused olulised. Biosfäärialal on keskkonnaregistri andmete järgi ligi 31 000 ha pärandkooslusi. Pärandkoosluste ilme ja väärtused on kujunenud ning säilinud tänu pikaajalisele säästvale, loodusega arvestavale majandamisele.
Siinne rahvuspark - Vilsandi rahvuspark, asub Baltikumi vanimal kaitsealal. Eestis on kokku 38 õitsvat orhideeliiki, Saaremaal kasvab neist 36.
Rannikumeri ja väikesaared
Saarestiku akvatooriumile jäävad rannikumere alad ja väikesaared on väärtuslikud elurikkuse hoidmise poolest. Olulistest elupaigatüüpidest esinevad siin mereveega üleujutatud liivamadalad, pagurannad, rannikulõukad, laiad madalad abajad ja lahed ning karid. Väinameri on üks olulisemaid kahaneva asurkonnaga viigerhülge tugialasid Eestis. Eesti asub Ida-Atlandi rändetee ühel olulisel harul ja meie merealal on suur väärtus veelindude peatumisalana – siinsetes vetes peatuvad kümned tuhanded veelinnud, kelle arvukus ületab rahvusvahelise tähtsusega linnuala kriteeriumite arvulisi künniseid. Mereliste kaitstavate alade moodustamine on Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) hinnangul üks lähituleviku tähtsaid eesmärke peatamaks ja pööramaks tagasi bioloogilise mitmekesisuse vähenemine merel. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 toetab ELi kaitstava mereala suurendamist vähemalt 30 protsendini. Piirkonna kalastikku ja tema taastootmisvõimet ohustab kõige enam varude ülekasutamine, merevee reostus, kudealade hävimine ja kliimamuutused.
Majandus
Saartel on dünaamiline ja mitmekesine majandus, mis ammutab jõudu aegade auväärsete sektorite, nagu põllumajandus, kalapüük ja toiduainete töötlemine, ning kaasaegsete tööstusharude, nagu digitaaltehnoloogia ja arenenud tootmine, ühinemisest. See mitmekesine majandusmaastik peegeldab saare võimet tasakaalustada oma rikkalikku pärandit kaasaegse maailma nõudmistega.
Veelgi enam, saarte majandus on kogenud ka turismisektori elujõudu. Oma hingematva looduse ilu, ainulaadse kultuuripärandi ja kutsuva atmosfääriga on saared kujunenud ihaldatud sihtkohtadeks reisijatele, kes otsivad autentset ja rikastavat kogemust.
Saare maakond: Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vald
31.12.2021 seisuga elab Saaremaa vallas 29 557 inimest, Muhu vallas 1 646 inimest ja Ruhnu vallas 89 inimest. Saare maakonna majanduselu iseloomustab laiapõhjalisus, kuna ükski tegevusala ei domineeri. Saartel on dünaamiline ja mitmekesine majandus, mis ammutab jõudu auväärsete sektorite, nagu põllumajandus, kalapüük ja toiduainete töötlemine kõrval ka kaasaegsetest tööstusharudest. Suuremate ekspordimahtudega sektorid on toiduainete- ja joogitootmine, metallitoodete ja transpordivahendite tootmine, arvutite, elektroonikaseadmete ja tootmine ning keemia-, kummi-, plastitoodete ja mineraalide tootmine. Olulisel kohal on ka turismivaldkond. Saaremaal asub piirkonna ainuke kõrgkool, Taltech Kuressaare Kolledž.
Lääne maakond: Vormsi vald
31.12.2021 seisuga elab Vormsi vallas 301 inimest. Domineerivateks tegevusaladeks on turismimajandus, metsa ülestöötamine ja põllumajandus (põhiliselt loomapidamine). Maaharimise ja kalapüügiga tegelatakse peamiselt oma tarbeks. Teenuste arendamisel nähakse lahendusi infotehnoloogia teenuste arendamises, samuti turismi edendamises.
Hiiu maakond: Hiiumaa vald
31.12.2021 seisuga elab Hiiumaa vallas 8 497 inimest. Hiiumaa majanduse arengumootoriks on töötlev tööstus, peamiselt plasti- ja elektroonikatööstus ja metsatööstus. Tõusvas trendis on põllumajandussektor. Lisaks eelnevatele majandussektoritele on saartele oluline ka turismivaldkond. Hiiumaa on üks enim hooajalisusest sõltuvaid maakondi Eestis.
