Viimased uudised

Keskkonnaamet on sõlminud lepingu riigi kinnisvarafirmaga Riigi Kinnisvara AS (RKAS) rendilepingu lõpetamiseks ja rendileping lõppeb selle aasta 31. detsembril. "See tähendab, et Keskkonnaamet kolib välja kahest hoonest, mis on olnud Viidumäel kasutuses, lõpetades seega 66 aastat kestnud looduskaitsetegevuse Viidumäel," kirjutas pikalt Viidumäe looduskaitseala juures töötanud Tiina Talvi sotsiaalmeedias. "Ilmselt kavatseb RKAS (Riigi Kinnisvara AS) hooned müüki panna, lõpetades seeläbi 119 aastat kestnud hoonete staatuse riigi omandis," lisas Talvi. Tema sõnul otsivad kohalikud bioloogid ja entusiastid võimalusi, kuidas tagada keskuse hoonete jätkuv kasutamine looduskaitse, loodusuuringute ja keskkonnahariduse eesmärkidel. Viidumäe looduskaitseala keskmes asuvad kaks olulist hoonet: peahoone, tuntud ka endise sanatooriumina, mis ehitati umbes aastal 1904 ja millel on personaliruumid ning näitusesaal. Kõrval asub bioloogiajaam, mis on ümber ehitatud endisest saunahoonest, ja mis toimib välitööde baasina ning majutusena loodusteadlastele, samuti õppetunnina õpilastele. Loe edasi: https://saartehaal.postimees.ee/7824011/keskkonnaamet-sulgeb-viidumae-looduskaitseala-keskuse

2022. aastal andis Rahvusvaheline Säästva Turismi Arengu Organisatsioon Green Destinations hinnangu Hiiumaale ja Saaremaale kui rohelistele sihtkohtadele. Need kaks suuremat saart on tõusnud eelmisel aastal saavutatud hõbedase taseme reitingult sel korral kuldsele tasemele. Nende suursaarte kui turismisihtkohtade märkimisväärsed tugevused seisnevad nende keskkonna- ja kultuuriteadlikus lähenemises turismiteenuste pakkumisele ning turismitegevuse strateegilises juhtimises. Lisaks on oluliseks tugevuseks nende pühendumus edendada jätkusuutlikkust ettevõtetes, toetada kohalikke teenuseid ja pakkuda ettevõtjatele tuge. See tunnustus tähistab Hiiumaa ja Saaremaa olulisi jõupingutusi ja algatusi selle nimel, et nende turismitegevus ühtlustuks jätkusuutlike põhimõtetega. Nende tõus kuldsele tasemele peegeldab turismitegevuse ning nende loodus- ja kultuuripärandi säilitamise vahelist paremat harmooniat. Mõlemad saared on näidanud üles kiiduväärt pühendumust mitte ainult oma suurepäraste maastike ja ajaloolise rikkuse tutvustamisele, vaid ka vastutustundlikule turismi arendamisele. Kuldtaseme reitingu saavutamise edu võib seostada nende ennetava lähenemisviisiga säästvate tavade rakendamisel kogu turismiga seotud tegevuste spektris. See hõlmab hoolikat ressursside haldamist, turismiteenuste läbimõeldud kavandamist, et minimeerida negatiivset mõju keskkonnale ja kohalikule kultuurile, ning visioonilist lähenemist külastajate sissevoolu juhtimisele. Veelgi enam, saarte pühendumus kohalike ettevõtete ja teenuste toetamisele paistab silma nende säästva turismi strateegia olulise aspektina. Kohalike toodete, teenuste ja elamuste reklaamimisega panustavad Hiiumaa ja Saaremaa oma kogukondade majanduslikku heaolusse, edendades samas sügavamat sidet külastajate ja saarte eheda olemuse vahel. Kokkuvõtteks võib öelda, et Green Destinations organisatsiooni tunnustus Hiiumaa ja Saaremaa säästva turismi kuldtasemele tõstmise kaudu rõhutab nende pühendumust oma ainulaadsete loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamisele. See saavutus ei tähista mitte ainult nende saarte edu peamiste turismisihtkohtadena, vaid tõstab esile ka nende juhtpositsiooni vastutustundliku ja jätkusuutliku turismi vallas, olles inspireerivaks eeskujuks teistele selle valdkonna esindajatele.

Paljude tuuleparkidega kaasneva keskkonnamõju ulatus on siiani ebaselge. See kehtib mitte ainult Eesti ja Liivi lahe kontekstis, vaid ka globaalselt. Taastuvenergia laialdane kasutuselevõtt on ajakriitiline tegevus. Siiski tuleb seda teha ilma, et see suurendaks riske bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi stabiilsusele. Eelkõige Läänemere ökosüsteemid on väga haavatavad. 2017. aastal kehtestatud Pärnu mereala planeeringu alusel on Eesti Energia koostöös Taani ettevõttega Ørsted valinud Liivi lahe tuulepargile asukoha, mis on tekitanud kohalikus kogukonnas rahulolematust. Käimasolevas mais avaldatavas Eesti mereala planeeringus on määratud tuuleparkidele teised sobivad asukohad. Sellegipoolest jäävad Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud kehtima ja jäävad kehtima ka pärast üleriigilise mereala planeeringu elluviimist. Üleriigiline mereala planeering neid alasid ei hõlma, kuna nii Hiiu kui Pärnu planeering olid üleriigilise planeeringu koostamise alguses piisavalt ajakohased. Üleriigilise planeeringu kaardil on ka näha, et Pärnu mereala planeeringus olev potentsiaalne ala tuuleparkide rajamiseks ristub lindude rändekoridoriga. Kihnu "tagahoovis" on madalad alad kalade kudemisaladega. Veelgi enam, ornitoloog Leho Luigujõe kinnitab, et nendel Kihnu-tagustel madalatel aladel on lindude ränderadariga mõõtmisi tehtud. Need madalad merealad on lindude lendudeks eelistatud kohad. Tuuleparkide rajamine neile Kihnu-tagustele madalatele aladele oleks paraku nagu lindudele hakklihamasina loomine. Üleriigilisel planeeringukaardil on ka näha, et Pärnu mereala planeeringuga tuuleparkidele määratud ala ristub lindude rändekoridoriga. Kuigi see koridor ei jää otseselt Eesti Energia ja Ørstedi tuulepargi planeeritavasse piirkonda, tähendab selle lähedus lindude liikumist ümbritsevatel aladel. Selle aspekti arvestamine on hädavajalik ka tulevaste parkide arendamiseks. Rahandusministeeriumi planeerimisosakonna nõuniku Eleri Kautlenbachi sõnul on valitsuse jaoks selliste võimalike konfliktidega arvestamine hädavajalik ning planeeringu määramine ei tähenda tingimata, et kogu alale tuleb peale ehitada. Ehitustegevuse alustamiseks peab ettevõte saama ehitusloa. Selle loa saab anda vaid juhul, kui on tehtud keskkonnamõjude hindamine ja vajalikud analüüsid ning planeerimisel on arvestatud võimalike probleemkohtadega. Linnuliikluse mõttes võib see tähendada teatud alade tuulikutest puutumata jätmist, suuremate vahede säilitamist turbiinide vahel või nende töö peatamist lindude rände ajal. Ørstedi Mandri-Euroopa piirkonna juht Rasmus Errboe kinnitab, et nad ei jäta tähelepanuta tuuleparkide rajamise ja käitamise võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. Jätkusuutlikkus on ettevõtte jaoks prioriteet kasvuhoonegaaside heitkoguste, bioloogilise mitmekesisuse ja kohalike kogukondade osas. "Suure eduga kaasneb suur vastutus," selgitab ta. Tuuleturbiinide tekitatud müra Tuuleturbiinid tekitavad erinevat tüüpi müra laias sagedusvahemikus, sealhulgas väga madalatel sagedustel, mis kandub läbi veekeskkonna. Kuigi tuuleturbiinide müra ei pruugi olla nii intensiivne kui laevade oma, on see pikaajaline. Kalanduse teabekeskus tellis eelmisel aastal Tartu Ülikooli mereinstituudilt uuringu avamere tuuleparkide võimalike mõjude kohta Läänemere kaladele. Rahvusvahelise kirjanduse kokkuvõtte põhjal jõutakse uuringus järeldusele, et tuuleparkidest lähtuva müra ja elektromagnetväljade mõju hindamine kaladele on keeruline eelkõige seetõttu, et puuduvad piisavad algteadmised selle kohta, kas ja kuidas erinevad kalaliigid neid tajuvad. Uuringus vaadeldakse ka mitmete röövkalade kontsentratsiooni Põhjamere tuuleparkides, mis viitab sellele, et turbiinide müra ja elektromagnetväljad ei ole olnud kalade elupaiga valikul määravaks teguriks. Siiski on endiselt võimatu hinnata müra ja elektromagnetväljade kumulatiivset mõju liikidele, kes läbivad oma elu jooksul pikki rändeteekondi. Loe täismahus artiklit: https://arvamus.postimees.ee/7242648/ak-mariliis-kolk-marek-strandberg-tuuleparkide-merelahingu-hong-on-ohus