Biosfääri programmialal panustatakse teadlikkuse tõstmisele

Vahel inimestele arusaamatuks ja kaugeks jääv biosfääri-teema pole lihtsalt öeldes muud, kui jälgimine ja mõtestamine, kuidas inimene ja keskkond üksteisega hakkama saavad.

Raul Vinni (Hiiu Leht)

 

27. märtsil tähistame 35 aasta möödumist Lääne-Eesti saarestiku tunnustamisest UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“ osana. Kuigi aastate jooksul on programmil olnud aktiivsemaid ja vaiksemaid aegu, on töö taas hoo sisse saanud 2023. aasta märtsist, mil toonane keskkonnaminister Madis Kallas kinnitas Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala nõukoja ja toimekeskused Saaremaal ja Hiiumaal. Nimetatud biosfääri programmiala ei hõlma aga vaid Eesti kahte suuremat saart, siia kuuluvad ka Muhu, Vormsi ja Ruhnu.

 

“Lainetused on olnud seotud Eesti üldise poliitikaga ja sellega, millised suunitlused on olnud kestliku arengu teemadest arusaamistega,”  ütles Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala Hiiumaa toimekeskuse koordinaator Toomas Kokovkin. Tema oli seotud ka 1971. aastal loodud programmi Eestisse toomisega, mil siin valitses veel teine riigikord ning UNESCO tegemised olid kui aken maailma.

 

Kui varasemalt kasutati programmi nimena kaitseala nimetust, tekkis tihti inimestel arusaam, et tegu on miski looduskaitselise organisatsiooniga, mis kipub keelama. Kokovkin märkis, et eks algusaastatel, kui Eesti riigis polnud ametkondade ülesanded täpsemalt paigas, pandi mõnekümne inimesega töötanud programmi õlule ka looduskaitselisi ülesandeid.

 

Biosfääri programmialaks olemine on nominatsioon, millised on üle maailma ligi 800, asudes erinevates ökoloogilistes tingimustes: savannides, kõrbetes, saartel, mägedes, isegi linnades, jõgede ääres. Lisaks looduslikele tingimustele on programmi juures samavõrd olulised majandus ning kultuur. Toomas Kokovkin tõi näitena hiljuti Hiiumaal raamatuna välja antud uurimuse jääteede kohta, kus kõik need punktid kokku saavad ja ühise pildi moodustavad.

 

Biosfääri programmi võib võrrelda ka UNESCO teiste programmidega nagu kultuuri- ja arhitektuuripärandi hoidmine. Biosfääri puhul pööratakse rohkem tähelepanu mitte niivõrd ajaloo tähtsustamisele, vaid tulevikule ning võimalikele mudelitele, kuidas edaspidi hakkama saada.

 

Keskkonnaga seotud teemad on tänapäeval muutunud eriti aktuaalseks ja seeläbi kasvanud ka biosfääri programmiala tegevus.

 

“Kui varem võitles inimene looduse vastu, et ellu jääda, siis nüüd on vastupidi ja põhimõtteliselt on keskkond inimesele allutatud. See on umbes pool sajandit kestnud olukord, kus valitseb kriitiline olukord,” selgitas Kokovkin.

 

Tänaseks on biosfääri programmi üheks suurimaks ülesandeks just inimeste teadlikkuse tõstmine keskkonna ja inimtegevuse ühisest säästvast toimimisest. Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala Saaremaa toimekeskuse koordinaatori Liina Tabri sõnul aitab programmi kuulumine fookuses hoida säästlikku turismi, loodushoidlikku põllumajandust ja kohalikku ettevõtlust, toetades samal ajal  saarte unikaalse looduskeskkonna ja kultuuripärandi säilimist. Lisandub võimalus arendusprojektideks, mis aitavad tasakaalustada majandustegevust ja keskkonnahoidu. “Programmialasse kuulumine annab  inimestele täiendava võimaluse kaasa rääkida, kuidas nende kodukohta arendatakse, et see oleks elamisväärne ka tulevastele põlvkondadele,” märkis Tabri. Saaremaal korraldatakse teabepäevi ja töötubasid igas vanuses osalejatele, tutvustatakse biosfääri temaatikat koolides ning viiakse ellu põnevaid elurikkust hoidvaid ja jätkusuutlikkusele orienteeritud projekte. Näiteks 27. märtsist läheb käima aasta lõpuni kestev looduses liikumise ja loodusvaatluste väljakutse „Avasta Lääne-Eesti saarte elurikkus“, mis annab suurepärase võimaluse avastada ja teadvustada meie mitmekesist elustikku. Tabri tõi välja, et kuigi biosfääri programmialana on toimitud juba 35 aastat, ei ole programmiala eesmärgid sugugi kõigisse asjakohastesse arengudokumentidesse sisse kirjutatud.  Kuulumine UNESCO tunnustusega biosfääri programmialasse on oluline argument kohalikes planeeringutes ning riigiülestes projektides (näiteks Eesti-Läti 4. elektriühendus). Biosfääri programmiala toimekeskused teevad lisaks rahvusvahelistele koostööprojektidele programmi eesmärkide täitmiseks tihedat koostööd kohalike omavalitsuste, nende allasutuste, ettevõtjate ja aktiivsete kogukonnaliikmetega.

„Meie ühise elukeskkonna hoidmine ei tohiks olla kohustus, mida keegi peab pidevalt meelde tuletama, vaid loomulik eluviis. Iga väike tegu loeb!“ toonitas Tabri.